Ajalugu

     Esimesed ülestähendused lasteaiast Jakobi Kihelkonnas,  pärinevad aastast 1923, mil Pärnumaa kolmas lasteaed oli haridusseltsi ja naisosakonna  ettevõtmisel ainult suvine. Tegutses ta ühel suvel Jakobis ja teisel suvel Uduveres. Selline, haridusega, kena preili juhendatud  lasteaed tegutses kindlasti veel 1936 aastal ja ilmselt eesti aja lõpuni.

      50.ndate aastate alguses, kui oli moodustatud Pärnu-Jaagupi rajoon, tekkis alevis tungiv vajadus lasteaia järele, kuna  alevis oli palju  noori peresid. Koos rajooni moodustamisega oli tekkinud rida uusi asutusi, kus inimesed tööd leidsid. Pärnu- Jaagupi Täitevkomitee juures töötava haridusosakonna juhtimisel,(juhataja Martin Arust) hakati lasteaia ideed reaalseks muutma.

       1955.a. teisel poole hakati praegust apteegimaja (Pärnu mnt.25) kohandama lasteaiaks. Juhatajana asus tööle EMMI KIRSIPUU ja kasvatajana Helve Porman. 11.jaanuaril 1956. aastal saadi maja laste vastuvõtmiseks valmis. Kasvandikke oli algul umbes 24  vanuses 3-7 aastat. Lapsi käidi lausa kodudest lasteaeda kutsumas, kuna lastevanematel puudus usaldus uue ettevõtmise vastu.  Aga naised tundsid oma tööd ning 1.septembril 1958 avati samas majas sõimerühm 15 lapsele, kasvatajana asus tööle Meida Valliveere.  Lasteaial oli selles majas õunaaed, kasvatati angoora jäneseid, kes laste vahel õues ringi jooksid. Lastega käidi palju looduses. Praegune nn. “solgikraav“ oli väga puhas, isegi kalad ujusid sees. Kasvatajad olid seal koos lastega salaja ujumaski käinud.

      Pärnu-Jaagupi rajooni eluiga oli lühike. 1959.a. kevadel see likvideeriti (lasteaed allus Pärnu rajooni Töörahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee haridusosakonnale), lasteaed sai endisesse parteimajja uued ruumid Pärnu mnt 18.

Vahetus juhataja, tööle asus SEILA SUUR. Sõimerühm asus teisel korrusel, aiarühm esimesel. Sõimerühma asukoha pärast (mansardkorrus ikkagi) saadi tihti tuletõrje ja sanitaarepidemioloogiajaama töötajate käest pahandada. Ruumipuudus oli suur.

Sõimes oli 15 last, vanus algas kolmest kuust, kuna siis pidi noor ema tööle minema, kui ei tahtnud oma töökohta kaotada. Titasid tuli ükshaaval sööta ja mähkida, ning kasvatajatel oli tööd palju. Korda tehti lasteaiale kuuluv suur aed, mis kujunes alevi ilusaimaks kohaks Kasvatati palju lilli, hoiti korras muru ja kõnniteed. Aias oli palju õunapuid, varjatud mängunurki. Käidi lastega mererannas, kooriti õunu ja kuivatati neid.Aastatega toimusid ka selles majas muudatused. Kasvatajatel on meeles, kuidas rühmatoa põrandal konnad hüppasid. Kasvataja Lainet tabas suur šokk, kui ta ükskord    klaverit mängima hakkas ja suur rott esimeste helide peale klaverist välja volpsas.

 Aastal 1965 avati sõimeealiste laste tarvis maja Pärnu mnt.10, tookordne kinomehhaanikute  ühiselamu. Lapsi oli 15-18 1966.a. asus juhatajana tööle AGNES HÄRM. Püüti  kaunistada ümbrust, rajati lillepeenraid ja istutati sireleid. Maja aga oli kohutavalt külm, toatemperatuur oli talvel tihti 8-10 C. Lastel olid karupüksid ja vildid jalas. Hiljem avastati, et maja lagi oli täiesti soojustamata ning peale remonti elu normaliseerus.

Laste arv kasvas pidevalt.

 Alevi teises otsas, Pärnu mnt. 41, tookordne täitevkomitee maja, praegune kirikule kuuluv hoone, kohandati lasteaia tarbeks. Lapsed asusid sinna 1967.a. 1.sept. Algul oli lasteaia käsutuses vaid 1 ruum, aga kui Halinga kolhoosi kontor välja kolis, siis saadi veel kaks ruumi juurde. Lapsi oli 25-35. Ka selles majas tuli töötajatel tegeleda kogu aeg laste magamisraamidega: kord kokku, kord lahku ja see võttis palju aega. Toit veeti praeguse Sanitaartehnika kaupluse majast käsikäruga kohale. Maja kõige suurem probleem oli liialt väike riietusruum. Algul polnud kappe, riided rippusid nagide otsas. Kasvatajatel oli tegu, et tunda ära kõikide laste riided. Hiljem tehti ühest väikesest kamorkast pisikene ruumisuurendus, aga ikka jäi ruumi väheseks. Kõikides lasteaia majades olid kuivkäimlad, puudus veevärk, kasutati käsikaevu vett, majad ahjuküttega. Ümberkaudsed kolhoosid (Vahenurme, Halinga, „Edasi“) ning ettevõtted (Tarbijate Kooperatiiv, Kalakombinaat ja Haridusosakond) panid rahad  kokku ning hakkasid ehitama uut lasteaeda.

10. märtsil 1972 sai valmis uus lasteaed Kooli tn.2 ( Praegune Muusikakool ja raamatukogu). Likvideeriti lasteaed Pärnu mnt.10 hoones, kuid tööle jäi ikkagi kaks kohandatud aiarühma Pärnu mnt.18 ja 41

Kolmes majas oli kokku 8 rühma, nendest 2 ööpäevarühma. Köök jäi uude majja, söögitädidel tuli söök vedada 3-4 korda päevas käsikäruga kahte majja laiali. Laste kohti oli ette nähtud 185, tegelikult käis neid 190-206.  Kaadri suurus oli 48 inimest.

1.sept 1972 lahkus juhataja kohalt Agnes Härm ja kohale asus MEIDA VALLIVEERE.Tema õlule langes suur töö uues majas: aia tegemine, mänguvahenditega sisustamine. Eraldi raha selleks polnud. Nii tuligi šeffide ja lastevanemate abiga see tohutu töö ära teha. Kordamööda käisid isad õhtuti abiks. Ka materjali otsiti igalt poolt. Kelgumäe trepi hankis Lembit Tamvere ( tol ajal oli ta  „Edasi“ kolhoosi peamehhaanik) Tallinna lähedalt prügimäelt.

1978 .a. asus juhatajana tööle HELVE PORMANN.Ka tema pidi maadlema mitmesuguste probleemidega, eriti kütte ja veevärgiga.

 1983.a. 1 aasta enne pensioniea saabumist, lahkus Helve Pormann juhataja kohalt ja asemele asus AIME JAANISTE. Vaatamata 3 maja käigusolekule ei jätkunud ikka lasteaiakohti. Tookordne Halinga kolhoosi juhatus eesotsas Lembit Tamverega otsustas hakata ehitama alevisse veel üht lasteaeda. Riik eraldas raha  ja 1984 alustati maja ehitusega, kus me täna oleme. Planeeriti ehitada kahes järgus, algul 140-le lapsele, hiljem ka teine tiib sama arvu lastele.

14.veebr 1986.a. anti maja ehitajate poolt üle. Lapsed asusid majja 18.märtsil 1986a.

Majas oli sõimerühm ( algul ööpäevane) ja 4 aiarühma. 01.sepr 1986 alustas majas tööd logopeediline ööpäevarühm. Uue maja käikuandmisega kadusid ära rühmad Pärnu mnt.18 ja 41 majadest, tööle jäid 2 suurt lasteaeda. Algul tuli juhatajal Aime Jaanistel jagada end kahe maja vahel. Lapsi oli kokku 261, töötajaid üle 50-ne, kasvatajaid 18 ja 2 õpetajat.

      1.jaan 1987.a. jagunesid lasteaiad kaheks iseseisvaks asutuseks: Pärnu-Jaagupi LPK Kooli tänaval, juhatajaks SIRJE MÖLDER ja Halinga LPK- AIME JAANISTE.

1.sept 1988 .a. lahkus Aime Jaaniste Pööravere Algkooli juhatajaks ning tema tööd jätkas ENE ILVES. Seoses laste arvu vähenemisega (1988.a. läks käiku Libatse Algkool –Lasteaed)

1.aug 1991.a. likvideeriti Kooli tn lasteaed ja ruumid sai endale Pärnu-Jaagupi Keskkool.

1.juulil 1992.a. nimetati Halinga lastepäevakodu ümber Pärnu-Jaagupi Lastepäevakoduks.

28. juunil 1999.a. nimetati Pärnu-Jaagupi Lastepäevakodu ümber Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna-ks.

Alates 2006 aastast juhib lasteaeda Sirje Mölder